Tahad rohkem teada?

TUTVU STUUDIOGA

BarHiid Stuudios on midagi uut igal kuul

TELLI TEAVITUSED

 

Arvustus raamatule:

"Kõiksuse lühiajalugu" (vana)

Bill Bryson "A Short History of nearly everything"

Kirjastus Pegasus, Henn Käämbre

Veebruar, 2016

Oluline täiendus! Pärast selle arvustuse ilmumist võeti minuga kirjastuse poolt ühendust ning pakuti võimalust olla abiks uue trüki parandamisel. Haarasin härjal sarvist ja tulemusena on allkirjeldatud kriitika praeguseks aegunud. Loe sama raamatu uuemat arvustust siit lingilt.

 

Sattusin hiljuti sellise raamatu peale nagu "Kõiksuse Lühiajalugu". Tegemist on suurepärase raamatuga geniaalselt autorilt Bill Bryson, mille on paraku täielikult ära solkinud taipamatu tõlkija Henn Käämbre.

 

Bill Bryson on kirja pannud raamatu, mis jutustab lugejale terve maailma ajaloo. Alates kosmose tekkimisest, läbi Maa kujunemise kuni tänapäevani välja. Vastavalt peatükile käsitleb ta mängleva kergusega astronoomiat, geoloogiat, bioloogiat või teisi teadusi. Mis teeb tema raamatu aga eriliseks, on see, et Bryson pole ise mingi teadlane. Ta on lihtne inimene, kellel on nende asjade vastu huvi tekkinud. Sellest siirast huvist lähtuvalt on ta kirja pannud nimetatud raamatu ja teinud seda nii haaravalt lihtsas kõnekeeles, et lugejal pole vaja mingit haridust, et tema mõtetest aru saada.

 

Selle raamatu eesmärk pole haarata intelligenti või pakkuda midagi uut kõrgharitud füüsikule, vaid seletada maailma tekkimist meile, kõige lihtsamatele ja asjatundmatutele. Ta on põhimõtteliselt hoidunud valemitest, definitsioonidest ja isegi astmetes arvudest. Selle asemel, et kirjutada nürida õpiku kombel "keha liigub taustsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kui mingi välisjõud seda liikumisolekut ei muuda", kirjutab Bryson lihtsalt et "asjad liiguvad selles suunas, kuhu neid lükatakse". Tema raamat on tulvil lihtsustatud kergesti hoomatavatest tõdedest, mida snoobidest teadurid justkui meelega keerulise sõnastuse taha peidavad. Raamatu jooksul põimib ta need lihtsad tõed ühtseks tervikpildiks maailma tekkimisest.

 

Läksin põnevile, kui sain teada, et sellel raamatul on olemas ka eestikeelne tõlge. Kuigi mu inglise keelel pole viga, eelistan kindlasti lugeda eesti keelseid tekste. Isegi mu arvuti on alati eesti keele peale seadistatud.

 

Paraku ei jää raamatu eesti keelde tõlkija Henn Käämbre mitte ainult endast vägevama vaimu varju, vaid lausa rikub oma küündimatu tõlke ja üdini ebavajalike kommentaaridega igasuguse võimaluse lugejal seda raamatut eestikeelselt nautida. Kuigi Käämbre demonstreerib ka ebapädevust inglise keele nüansside tundmisel on häbiväärseim osa tema tõlkest just põhimõtteline taipamatus selle raamatu mõttest.

 

Seal, kus Bryson on üheselt ja lihtsalt sõnastanud arusaadavaks Newtoni kolm liikumisseadust, on Käämbre tõlkinud need tagasi totralt lohisevasse õpikudefinitsiooni, mille vastu protestimiseks kogu see raamat üldse kirjutatud on. Seal, kus Bryson kirjutab välja pikad numbrid ja märgib allmärkusena, et tema siin astmete süsteemi ei kasuta, on Käämbre pannud kõik ikkagi astmetesse ja lisanud teise allmärkusena, et "mina siiski kasutan". Lisa sellele asjassepuutumatud pajatused mingist perestroika ajast ja meelevaldsed ärapanemised, kus tõlk autorit naiivseks nimetab, ja võib hakata tekkima ettekujutlus, kui saamatult on Käämbre teosega ümber käinud.

 

Suvalise näitena lugematutest absurdsetest, mida Käämbre raamatu tõlkimisel kirja paneb, olgu toodud järgnev. Bryson kirjutab, kuidas elu saab sündida ainult paigas, mis pole liiga kuum ega liiga külm, liiga pime ega liiga ere jne. Sellist tsooni nimetatakse Kuldkihara tsooniks. Kuna nimetus on iseenesestmõistetav, ei vaevu Bryson isegi täpsustama, et nimi tuleb samanimelisest peategelasest kolme karu muinasjutus, kus Kuldkiharake proovib karude majas erinevaid pudrukausse, toole ja voodeid, kuni leiab need, mis on täpselt sobivad. Küll aga "tõttab lugejale appi" Käämbre, kes teab allmärkuses jutustada, et (tsiteerin): "Umbes Kuldkihara efektiks - mis peab tähendama, et õiged parameetrid tagavad, et muuhulgas on olemas kuldkiharatega kaunitarid. - Tõlkija".

 

Päriselt?

 

Kokkuvõttes soovitan soojalt kõigil teaduslikust maailmapildist huvitatutel võtta kätte Brysoni inglise keelne raamat originaalpealkirjaga "A Short History of Nearly Everything". See on arusaadavalt ja emotsionaalse õhinaga kirjutatud meistriteos kogu meie maailmast. Kuid hoidke heaga eemale sellest kohutavast soperdisest, millega on hakkama saanud Henn Käämbre sedasama raamatut eesti keelde tõlkides. See ei vääri ühtki minutit sinu aega, isegi kui laenad raamatu tasuta.

 

Hinnang: väga halb

Lõplik.png